Charonosaurus: Difference between revisions

Se Vükiped: sikloped libik
Content deleted Content added
Smeira (bespikkeblünots)
No edit summary
p bot läükon: es:Charonosaurus
Lien 30: Lien 30:
[[Klad:Fösils]]
[[Klad:Fösils]]


[[en:Charonosaurus]]
[[de:Charonosaurus]]
[[de:Charonosaurus]]
[[en:Charonosaurus]]
[[es:Charonosaurus]]
[[pl:Charonozaur]]
[[pl:Charonozaur]]
[[sk:Charonosaurus]]
[[sk:Charonosaurus]]

Fomam dätü 21:30, 2008 febul 5id

iCharonosaurus
Timäd fösilik: fin Kretata
Elaf Charonosaurus.
Elaf Charonosaurus.
Edadeadöl (fösil)
Dadiläd nolavik
Regnum: Animalia
Phylum: Chordata
Classis: Sauropsida
Superordo: Dinosauria
Ordo: Ornithischia
Familia: Hadrosauridae
Subfamilia: Lambeosaurinae
Tribus: Parasaurolophini
Genus: Charonosaurus
Charonosaurus jiayinensis
Godefroit, Zan & Jin, 2000

Elaf Charonosaurus (siämü „lasär ela Charon“) äbinon dinosaur, kelas fösils pätüvons fa els Godefroit, Zan e Jin ün 2000 jolü flumed: Amur, kel fomon miedi vü Tsyinän e Rusän.

Bepenam

El Charonosaurus äbinon limaf vemo gretik lufamüla Lambeosaurinae famüla Hadrosauridae (lunot ona petaxeton mö mets za 13).[1] Sevädon stabü kran no lölöfik (CUST J-V1251-57 (Niver Nolavik ä Kaenavik di Changchun, in provin: Jilin, in Tsyinän) pitüvöl in fomam di Yuliangze (period: Maastrichtian), vesüdü vilag: Jiayin, in provin: Heilongjiang, in Tsyinän Nolüda-Lofüdik. Fösils votik yunafas e düalafas famüla: Hadrosauridae in top ot petuvöls luveratiko dutons lü el genus at e mögükons vestigami bomema pokranik. Lunot ela femur äbinon mö mets 1,35. Kran no lölöfik sümon ad ut elafa Parasaurolophus e luveratiko älabon krästi lunik sümik, kelosi tikodükon fom ivotiköl flomabomas. El Charonosaurus binon bal limafas gretikün famüla Hadrosauridae jünu in Siyop petuvölas, e jonon, das elafs Lambeosaurinae älailifons jü fin Kretata (fösils onsik fina Kretata no petuvons in Nolüda-Merop). [2]

Literat

  1. Nüns dö el Charonosaurus.
  2. Godefroit, Pascal, Shuqin Zan, e Liyong Jin. 2000. Charonosaurus jiayinensis n. g., n. sp., a lambeosaurine dinosaur from the Late Maastrichtian of northeastern China. Comptes Rendus de l'Academie des Sciences, Paris, Sciences de la Terre et des planètes, toum: 330, pads: 875-882.