Vükiped:Yeged adelo pevälöl/03/01

Se Vükiped: sikloped libik

Fösilav binon vestigam lifafomas rujenavik Tala medü fösils nimik u planiks. Atos keninükon kopafösilis, rutis (ichnites), nimahogis, jiedotis (coprolites) e retotis votik. (Logolös id eli: vönamenav.)

Fösilav nulädik pladon lifi vönädik ini yumed onik medä studon, lio votikams füsüdik taledava valemik (vönataledav) e klimata (vönaklimatav) eflunons lifavolfami, kisi lekositots ägedunons sekü votikams at e flunis kinik geduns onsik elabons su Tal, e lio geduns dilas bofik eflunons lifadistöfi jünuik. Kludo fösilav lunomiko kobovobon ko talav (stud klifas e klifafomamas), äsi ko planav, lifav, nimav e lekolog - jäfüds bejäföl lifafomis e bitikam okas.

Diläds veütikün fösilava binons vönanimav (nims), vönaplanav (plans) e mikrofösilav (mikrofösils). Vönanimavans kanons binön jäfüdisevans dö vönanimav nenvirebik, kel vestigon nimis nen bäkabom, u dö vönanimav virebilabik, kel vestigon nimis labü bäkabom (keninükamü i fösils menik: vönamenav). Mikrofösilavans vestigons fösilis smalikün (ed i mikrofösilis labü völs noganik äs spors, e r.). Dabinons i jäfuds patik nulik gloföl, soäs vönalifav, vönalekolog, vönapadav (stud padas e rutas vönädik) e deadav (stud utosa, kelos jenon lifafomes pos deadam onsik). Studalüods gretikün vestigons klifajüdis e tefs onsik ko timäds talavik e volfami lifafomas. (Yeged lölik)